|
Milliseid lapsega seotud dokumente tuleb lasteaias luua?
Ava https://www.menti.com/ucohgwrthg ja vasta.
Kirjalikku kokkuvõtet lapse oskustest-teadmistest on eelkõige tarvis juhul, kui laps läheb lasteaiavälisele uuringule, sügisel kooli (koolivalmiduskaart) või nõustamiskomisjoni. Viimasel juhul tuleb haridus- ja teadusministri määruste („Nõustamiskomisjonile taotluse esitamise tingimused ja kord“ ja „Koolikohustuse täitmise edasilükkamise tingimused ja kord“) järgi lasteasutuse poolt nõustamiskomisjonile esitada vastavalt kas lapse individuaalse arengu jälgimise kaart või lapse iseloomustus. Seadusandja pole sätestanud kummagi dokumendi sisu ega vormi, kuid oma olemuselt on nende puhul tegemist lapse arengutaseme kirjeldusega.
Info, mida need dokumendid peaks kajastama, et spetsialistid saaksid esmase ülevaate lapsest ja tema probleemist, on laias laastus järgmine: (a) üldandmed – lapse nimi, sünniaeg ning vanus aastates ja kuudes, lasteaia või rühma tüüp, kus laps käib ning lühiülevaade senisest arengust lasteaias; (b) oskuste ja teadmiste tase erinevates arengu valdkondades. Põhirõhk võiks olla üldoskuste kirjeldusel, samuti tuleks kirjeldada põhjalikumalt lapse kõne arengutaset, mille osas on pädevaim 24 lasteaia logopeed. Probleemsete valdkondade osas tuleks kindlasti lisada konkreetseid näiteid lapse kõnest, tegevusest ja/või sotsiaalsest käitumisest. (c) kokkuvõte – lapse arengu tugevad ja nõrgemad valdkonnad, abi vajadus ja olemus, seni rakendatud tugiteenused ja nende mõju. Ükskõik, kas hindamise kokkuvõte edastatakse suuliselt või kirjalikult, mõlemal juhul on oluline, et info oleks kuulajale või lugejale mõistetav. Seetõttu on äärmiselt tähtis kõigi spetsialistide eneseväljendusoskus, seda nii info struktureerimise kui oma mõtete sõnastamise osas. Lapse arengu hindamise tulemused tuleb esitada selgelt, argumenteeritult, korrektselt ja adressaadiga arvestades. (väljavõte juhendist, lk 23)
Kirjakeele norm
Eesti kirjakeele normi kehtestamise aluseks on keeleseaduse § l lõige 2, mille kohaselt eesti keele ametliku kasutuse aluseks keeleseaduse mõttes on eesti kirjakeele norm Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
Vabariigi Valitsuse 7. septembri 2006. a määruse nr 196 ,,Eesti kirjakeele normi rakendamise kord" § l näeb ette, et eesti kirjakeele normi all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi, mis peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning suunama avalikku keelekasutust. Määruse § 2 lõike l kohaselt on kirjakeele norm määratud õigekirjutuse, häälduse, sõna vara ja grammatika osas Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna normingute ja otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga. Määruse § 2 lõige 3 sätestab, et oskussõnavara osas täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi terministandardid ja oskussõnastikud, mis on koostatud Eesti Terminoloogia Ühingus, Eesti Keele Instituudis või terminoloogiakomisjonides kooskõlastatult Eesti Keele Instituudiga.
Ülesanne. Kirjuta Priidikule iseloomustus. Iseloomustus saadetakse valla sotsiaaltöötajale, et ta oskaks last edasi suunata vajaliku abi saamiseks.
Comments are closed.
|
