ht-18

Millest juttu tuleb?

e-post, e-kirja kirjutamine
infootsing
tekstitöötlus, sh dokumendihaldus ja töölehtede koostamine
tabelarvutuse alused
id-kaardi kasutamine

Oled õppe edukalt läbinud, kui...

suudad luua korrektset tekstidokumenti
leiad dokumendi koostamiseks vajalikku infot, kasutades erinevaid infootsingusüsteeme
tunned tabelarvutuse elementaarseid põhimõtteid
oskad suhelda e-riigiga
kasutad esitamiseks e-posti või ühistöövahendeid

esitad kõik iseseisvad tööd õigeaegselt

Vajalikud töövahendid

Üldtöövahendid

e-post - Gmail
ühistöövahendid - Google Drive
dokumendihaldus, tabelarvutus - Google Drive või Microsoft Office

Dokumendid, mis võivad Sind aidata

Teema 1. E-kiri

E-kiri (inglise keeles e-mail) ehk elektronkiri ehk meil on protokoll kirjade vahetamiseks arvutivõrkudes elektroonilisel kujul.
Kirjade saatmiseks ja vastuvõtmiseks on vaja omada e-postkasti (kasutajakontot postiserveris).
E-kirjade vahetamise süsteem e-post on veebi kõrval kõige kasutatavam internetiteenus.
(Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/E-kiri)

Meilietikett on elektronkirjade etikett, mis hõlmab reeglistikku ja häid tavasid, mida peaks jälgima elektronkirjade saatmisel ja vastuvõtmisel. Internetis on kirja pandud meilietiketi kümme põhireeglit:

Meilisõnum peab olema selge, lühike ja arvestama saatja vajadustega
Kasuta õigekirja- ja grammatikakorrektorit
Austa meilisaaja aega
Hoia saadud meilide privaatsust
Ära kunagi eelda, et sinu saadetud meil säilitab privaatsuse
Ära usalda ühtegi sõnumit, mille päisest võid lugeda “Edasta kõikidele oma sõpradele”
Loe meiliprogrammi võimaluste, võrgutehnoloogia ja -kultuuri tundmaõppimiseks vajalikke juhendeid. Ära ole ebaviisakas endast vähem võrguteadlike vastu
Hinga sügavalt sisse ja mõtle järgi, enne kui klõpsad nupule “Saada”
E-post ei ole iga sõnumi jaoks sobiv meedium
E-post on reaalne maailm

Uue kirja saatmiseks tuleb sisestada saaja e-posti aadress, sisukokkuvõte ja kirja tekstiline sisu. Enamik postiprogramme võimaldab saata üht kirja korraga mitmele adressaadile (kellest osa võivad olla märgitud koopia saajateks) ja lisada kirjale manustena faile. E-kirja maht ei ole üheselt piiratud, vaid sõltub kirja edastavate serverite seadistatud piirangutest.

Ülesanne 1. Loome ja/või seadistame postkasti. Kasutame Gmaili postiserverit.

E-kirja elemendid ja nende vormistamine
E-kirjade kirjutamisel kehtivad samad üldreeglid, mis kirjaplangile vormistatavate kirjade puhul:

koostatakse nõuete kohaselt
tekst täpne, keelelt ja stiililt korrektne, arusaadav
vastab eesti kirjakeele normile
vahe naaberelemendist 1-2 rida

Tutvu ka dokumendiga "E-kirjavahetuse hea tava HKHK-s".

Lisamaterjal.
Materjali on koostanud Ülle Moks.

e-kirjast põhjalikumalt

Pilt ühest väga tavalisest e-kirjast.

Ülesanne 2. Kirjuta e-kiri.

Ava lehekülg http://www.skillage.eu/ ja soorita seal olev ülesanne.
Kirjuta õpetajale e-kiri. Aadress on [email protected]
Kirja sisus analüüsi lühidalt:
- milliseid järeldusi oma IKT oskustest selle testi alusel teed
- mida sa juba tead/oskad
- mida tuleks juurde õppida
Lisa kirjale manusena pdf Skillage.eu tulemustega.

Teema 2. Google Drive ühistöövahendid

Lisaks: Praktikapäeviku täitmisega seotud videojuhendid.

Teema 3. Tekstitöötlus

Üldlevinud reeglid dokumentide vormistamisel

kirja font Times New Roman või Arial
kirja suurus 12 (Arialil soovituslik 11)
kirja sees eraldame lõigud üksteisest ühe tühja reavahega
iga dokumendil on pealkiri
igal dokumendil on aru saada, kes on selle autor
tekst on vormistatud keeleliselt õigesti
pikemad lõigud on rööpjoondatud

Ülesanne 3. Tekstitöötluse praktika.
Võimalik on valida kolme taseme seast.

Tase 1. Alustaja.
Töötad juhendajaga koos.

Ava Goole Drive ülesanne ja tee sellest endale koopia (Fail - Tee koopia).

Tase 2. Teadja. CV koostamine
Töötad iseseisvalt

Koosta näidise järgi oma CV.

Tase 3. Oskaja. Suuremahulise tekstidokumendi vormindamine
Töötad iseseisvalt.

Lae alla Lapimaa tekst ja vorminda vastavalt juhendile. Kasuta Wordi tekstitöötlusprogrammi.
- Lapimaa juhend
- Lapimaa tekst

Teema 3 Arvestus

Koosta dokument: anekdoot.

Ava Google Drive ja vali Uus -Google dokument
Ava ka veebileht https://www.pistik.net/huumor/anekdoodid
Leia sealt üks tore anekdoot (vähemalt kolmerealine) .
Kirjuta see anekdoot eelnevalt avatud Google Drive dokumenti ümber koos kõikide kirjavahemärkidega.
Kujunda järgmiselt:

kirja suurus 16
kirjastiil Comic Sans
iga lause esimene sõna värvi siniseks
reavahe 1,5
teksti alla kleebi anekdoodi asukoha veebilink

6. Leia veebiotsinguga ka anekdoodiga sobiv pilt ja lisa oma tööle.
7. Pane failile pealkirjaks "omanimi_anekdoot"
8. Lisa oma anekdoot meie anekdoodikogumikku lingina.

Teema 4. Infootsing

Kuidas leida internetist vajaminevat infot? Tuleb otsida!

Enim tarvitatud otsingumootoriteks Eestis on https://www.google.ee/
ja
https://www.neti.ee/.

Google otsimootori kasutamine

neti otsimootori kasutamine

harjutame otsimist

erialane lingikogu

Teema 5. Tabelarvutus

Läbi järgnevad sammud. Jäta vahele need, mida oskad või tead.

1. Google arvutustabelit tutvustav video.
Pane klapid pähe, kuula ja proovi järele teha.
Ava video

2. Tee endale pere-eelarve
Pere-eelarve tegemiseks vajad tabelit, mis Sinu eest arvutused ise ära teeks. Siit saadki ühe variandi Drive arvutustabelina endale alla laadida. Ava fail, tee sellest endale koopia ja proovi arvudega täita.

3. Kuidas arvutustabel arvutab? Tunnitöö algajatele
Ava õppematerjal ja proovi täita ülesanded. Ülesannete juhendid ja spikrid on kirjas lahtrite peal avaneval kolmnurgal. Harjutusi on päris mitu :) Katseta!

Iseseisev töö edasijõudnutele
Ava Exel 2016 õppematerjal ja läbi kursus. Esita arvestuse saamiseks õpetajale kolm ülesannet:
harjutus 4
harjutus 5
Saada harjutused õpetaja e-mailile.
NB! Enamikku harjutustest saad teha ka Google Arvutustabelis.

Kodune ülesanne.
Uuri nimede statistikat Statistikaametis ning koosta viie nime kohta kolme näitaja põhjal tabel ning tee andmetest diagrammid, iga näitaja kohta üks.
NB! CTRL- nuppu hoiad all, kui tahad kopeerida lahtreid, mis ei asu üksteise kõrval.

näidis

Teema 6. Digitaalsed autentimismeetodid

NB! Õppeülesanne nendele, kes tunnis ei osale.
Ava Google Drive dokument "ID-kaardi ülesanne", tee sellest endale koopia ja täida töölehel olevad ülesanded.

Sissejuhatuseks: Kas sina ajad oma asju kaasaegselt?
Analüüsi ennast! Vajuta nupule Alusta testi.
ALUSTA TESTI

ID-kaart

Eesti ID-kaart on isikutunnistus, mida on võimalik kasutada ka elektrooniliselt.
ID-kaardi südameks on kiip, mis sisaldab autentimiseks ja digiallkirjastamiseks kasutatavaid võtmeid. Kiibi sees on kaks võtmepaari, millest esimest (pin 1) kasutatakse peamiselt autentimiseks ja teist (pin 2) digiallkirjastamiseks.
Et arvuti oskaks kaardilugejas oleva ID-kaardiga suhelda ning sinna andmeid saata, on vaja paigaldada arvutisse vastav tarkvara, mille leiate aadressilt https://installer.id.ee

Digi-ID

Digi-ID on ID-kaardi analog, mida saab kasutada ainult digitaalselt.
Digi-ID kaardil puudub foto ja seega ei saa seda kasutada visuaalse isikut tõendava dokumendina.

ID-kaardi haldusvahend ja DigiDoc programm
ID-kaardi tarkvara sisaldab:

ID kaardi utiliiti
- isikuandmete lugemine
- sertifikaatide registreerimine
- sertifikaatide salvestamine faili
- PIN ja PUK koodide vahetamine
- lukustatud PIN koodi lahti blokeerimine
- kaardi kasutamise statistika vaatamine
Digidoc klienti
- digiallkirjastamine
- digiallkirjade kehtivuse kontrollimine
- avada / salvestada Digidoc konteineris asuvaid faile
- krüpteerida ja dekrüpteerida faile
Brauserite pistikprogramme (pluginaid)
- lisab brauserile ID-kaardi toe autentimiseks ja digiallkirjastamiseks

Kontrollime:

Kas on olemas kehtivad sertifikaadid?
Mis kuupäevani sertifikaadid kehtivad?
Mis kuupäevani kehtib ID-kaart?

Autentimine

ID-kaart võimaldab kaardi omanikku elektrooniliselt identifitseerida ehk autentida.
ID-kaardiga sisselogimiseks on sul vaja teada PIN-koodi ning ka kaart ise peab olema füüsiliselt sinu valduses.
PIN1 koosneb numbritest ja on 4-12 sümbolit pikk.

Kontrollime:
E-TEENUSTE LOETELU, KUHU ID-KAARDIGA SAAB SISSE LOGIDA

Digiallkirjastamine

Juriidiliselt on digiallkiri samaväärne tavalise allkirjaga.
Digiallkirjastamiseks kasutatakse ID-kaardi kiibil olevat allkirjastamise võtit, allkirja sertifikaati ja PIN2, mis võimaldab teha operatsioone kiibil oleva allkirjastamise võtmega. Seega võib mõelda PIN2 kui lukuvõtmest, mis lukustab lahti kiibil oleva allkirjastamise jaoks kasutatava salajase võtme. PIN2 koosneb numbritest ja on 5..12 sümbolit pikk.
Sertifikaat on iga kasutaja jaoks unikaalne, see seob allkirja ja ID-kaardi kiibil oleva võtme. Sertifikaat on avalik ja selle abil saab kontrollida kas antud allkiri on ehtne.
Allkirjastmise protsessil kontrollitakse kas kasutaja sertifikaat on kehtiv, nimelt peab serifikaat olema kehtiv selleks, et allkirja anda. Selleks tehakse allkirjastamisel automaatselt päring sertifitseerimiskeskuse serverisse ja lisatakse allkirjale vastav tõend.
Digiallkirja saab anda ainult kehtiva allkirjastamise sertifikaadiga ja seega tuleb vastava sertifikaadi kehtivust kontrollida igal allkirjastamisel. Samuti lisatakse digiallkirjale ajatempel.
Loodud failid on laiendiga .bbdoc.

Kui soovid luua dokumenti e-allkirjaga, siis kasuta selleks:

DigiDoc3 programmi, mis paigaldatakse sinu arvutisse koos ID-tarkvaraga
Riigiportaali, mis asub www.eesti.ee
DigiDoc Portaali, mis asub https://digidoc.ee

Harjutame:
Ava Google Drive dokument "ID-kaardi ülesanne", tee sellest endale koopia ja täida töölehel olevad ülesanded.

Krüpteerimine ID-kaardi abil

Salastamine ehk krüpteerimine võimaldab kaitsta lühiajaliselt tundlikku infot teiste inimeste eest. .

ID-kaardi krüpteerimise funktsionaalsust ei tohi kasutada andmete pikemaajaliseks krüpteerimiseks / krüpteeritud kujul säilitamiseks. Põhjus seisneb selles, et kui ID-kaart kaob / kui kiip saab kahjustada / sertifikaate & võtmeid uuendatakse, siis pole enam juurdepääsu dekrüpteerimiseks vajalikule salajasele võtmele ning andmeid ei saa enam kunagi dekrüpteerida.

ID-kaardi poolt pakutavat krüpteerimise ja dekrüpteerimise funktsionaalsust saab kasutada näiteks e-kirjade ja nende manuste turvamiseks.

DigiDoc3 krüpto on programm, millega saad andmeid salastada (krüpteerida) ja salastatud andmeid muuta uuesti kõigile loetavaks (dekrüpteerida).

Krüpteerimiseks kasutatakse ID-kaardi isikutuvastamise sertifikaati.

Salastatud failid on laiendiga .cdoc.

Küsimused ja vastused

Arvutiõpetus