Moodul "Lapse arengu toetamine"
Mooduli põhieesmärk: Sa kavandad, viid läbi ja analüüsid mängulisi ja loovtegevusi, arvestades lapse individuaalsust.
Mooduli hindamiskriteeriumid
Sa toetad lapse arengut, arvestades lapse individuaalsust:
Moodulit hinnatakse mitteeristavalt.
Mooduli hinne kujuneb iseseisvate tööde ja hindamisülesannete hinnangutest.
Sa toetad lapse arengut, arvestades lapse individuaalsust:
- töötad välja tegevuste plaani, lõimides lapse mängu tunnetus-, õpi-, sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste kujunemist, arvestades lapse individuaalsust, sh praktikal;
- kirjeldad ja demonstreerid lapse arengut soodustavaid mängulisi võtteid ning enda kui lapsehoidja tegevuse mõju, lähtudes oma praktikakogemusest, sh praktikal,
- kirjeldad mängulise sekkumise võimalusi lapse kõne arengu toetamisel, lähtudes tugispetsialisti juhistest ja arvestades kutse-eetika põhimõtteid;
- koostad ja esitled IKT-vahendeid kasutades kogumiku erinevas vanuses lastele sobivatest mängudest ja loovtegevustest õues ja ruumis läbi viimiseks, sh praktikal;
- planeerid, viid läbi ja hindad IKT-vahendeid kasutades temaatilise mängulise ja/või loovtegevuse, sh praktikal.
Moodulit hinnatakse mitteeristavalt.
Mooduli hinne kujuneb iseseisvate tööde ja hindamisülesannete hinnangutest.
Alamteemad
|
Loovuse arendamine
loovtegevuste juhendamine loovtegevuste planeerimine ja läbiviimine lood ja muinasjutud käelised tegevused muusikalised tegevused liikumistegevused |
Mängimine
mängu planeerimine mängu juhendamine mängu oskuse areng ja arendamine sotsiaalse mängu astmed erinevad mängu liigid |
Õppematerjalide lingikogu
Loovus ja mäng
1. Grupitöö - selgita kaaslastele, mis on loovus/mäng.
|
2. Joonista oma superkangelane ja iseloomusta teda.
3. Kivikuju mäng
|
|
Kes on loovuspidur?
Soojenduseks jutukuubikud - https://davebirss.com/storydice/. Räägime, mida me täna tunnis teeme.
Rollimäng. Mis on pildil valesti?
Rühm lavastab situtatsiooni loovuse arendamisest, kus mängitakse välja üks viga, mis loovuse arendamist pärsib. Teised proovivad ära arvata, milline viga tehakse.
Rühm lavastab situtatsiooni loovuse arendamisest, kus mängitakse välja üks viga, mis loovuse arendamist pärsib. Teised proovivad ära arvata, milline viga tehakse.
Loovuspidurid autorilt Airi Aavik
Kuidas toetada lapse loovust?Joonista õpetaja, kes toetab laste loovust. Millised iseloomuomadused tal peavad olema?
Kas ja kuidas õpetaja iseloomuomadused toetavad loovuse arendamist? Mängime varasemad situatsioonid õigeks. |
Pildi inspiratsiooni- ja teabeallikas: J. Ojakäär-Kitsing. Pai lapse loovusele. 2018
|
Mida ütleb õppekava?
Väljavõte Koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast:
§ 4. Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted
(1) Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõteteks on:
1) lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;
2) lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;
3) lapse loovuse toetamine;
4) mängu kaudu õppimine;
5) humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;
6) lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;
7) lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine;
8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine;
9) kodu ja lasteasutuse koostöö;
10) eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.
§ 4. Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted
(1) Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõteteks on:
1) lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;
2) lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;
3) lapse loovuse toetamine;
4) mängu kaudu õppimine;
5) humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;
6) lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;
7) lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine;
8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine;
9) kodu ja lasteasutuse koostöö;
10) eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.
§ 5. Õpikäsitus
(1) Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.
(2) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad.
(3) Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.
(4) Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:
1) kavandada oma tegevust, teha valikuid;
2) seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;
3) kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;
4) arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;
5) hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;
6) tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.
(1) Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.
(2) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad.
(3) Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.
(4) Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:
1) kavandada oma tegevust, teha valikuid;
2) seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;
3) kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;
4) arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;
5) hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;
6) tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.
4. peatükk
6–7AASTASE LAPSE EELDATAVAD ÜLDOSKUSED
§ 11. Üldoskused
(1) Õppekavas eristatakse nelja üldoskuste rühma:
1) mänguoskused;
2) tunnetus- ja õpioskused;
3) sotsiaalsed oskused;
4) enesekohased oskused.
(2) Üldoskuste kujunemist toetatakse kõigi õppe- ja kasvatustegevuste kaudu, erinevate valdkondade sisusid lõimides.
§ 12. Mänguoskused
(1) Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.
(2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:
1) tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma;
2) rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;
3) algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;
4) täidab mängudes erinevaid rolle;
5) järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada;
6) suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;
7) tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus;
8) kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.
6–7AASTASE LAPSE EELDATAVAD ÜLDOSKUSED
§ 11. Üldoskused
(1) Õppekavas eristatakse nelja üldoskuste rühma:
1) mänguoskused;
2) tunnetus- ja õpioskused;
3) sotsiaalsed oskused;
4) enesekohased oskused.
(2) Üldoskuste kujunemist toetatakse kõigi õppe- ja kasvatustegevuste kaudu, erinevate valdkondade sisusid lõimides.
§ 12. Mänguoskused
(1) Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.
(2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:
1) tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma;
2) rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;
3) algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;
4) täidab mängudes erinevaid rolle;
5) järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada;
6) suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;
7) tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus;
8) kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.
Mängu liigid
Mängude liigid autorilt Airi Aavik
|
Loovmängu rühmatöö (link ühinemiseks)
|
Õppemängu rühmatöö (link ühinemiseks)
|
|
Loovmäng autorilt Airi Aavik
|
Õppemängu kirjelduse loomine autorilt Airi Aavik
|
Loovuse arendamine kunstitegevuste abil
Õpetajate Leht, 08.04.2022
Loovuse arendamine õuetegevuste kaudu
Miks minna õue mängima?
- Loodus pakub inspiratsiooni: Looduskeskkond kubiseb elementidest, mis võivad laste kujutlusvõimet ergutada ja inspireerida neid uusi ideid looma.
- Sensomotoorne areng: Õues mängimine aitab kaasa laste motoorsete oskuste arengule, mis on oluline osa loovusest.
- Sotsiaalsed oskused: Värskes õhus viibimine julgustab lapsi suhtlema ja mängima teistega, mis soodustab koostööd ja ühiste ideede genereerimist.
- Tervis ja heaolu: Värske õhk ja päikesevalgus on tervisele kasulikud, mis omakorda toetab laste üldist heaolu ja loovust.
Copilot, küsitud 30.04.2024
