|
Milliseid andmeid on olemas? Isikuandmed on kõik andmed, mis võimaldavad konkreetselt tuvastatava inimese kohta midagi teada saada. Isikuandmeteks on näiteks inimese nimi, isikukood, elukoht, töökoht, kool jms. Isikuandmete hulka kuuluvad ka delikaatsed ehk eriliiki isikuandmed, näiteks terviseandmed, teave inimese seksuaalse sättumuse või usuliste veendumuste kohta. Täpsemalt saab isikuandmete kohta lugeda isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punktist 1 ja delikaatsete (ehk eriliiki) isikuandmete kohta üldmääruse artiklist 9. Isikuandmete töötlemine on igasugune andmetega tehtav toiming. Töötlemine on näiteks andmete kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, lugemine, kasutamine, edastamine jms. Andmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete töötlemise põhimõtteid (seaduslikkus, minimaalsus jt), mis tulenevad üldmääruse artiklist 5. Allikas: https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/juhend_-_abivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_jaanuar_2021.pdf Kellele võin neid andmeid edastada? Abivajavast lapsest võib teatada ja vajaduse korral edastada lapse abivajadusega seotud (sh eriliigilised) isikuandmed valla- või linnavalitsusele, Sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefonil ja politseile ilma lapse ja/või tema seadusliku esindaja teadmise ja nõusolekuta, kuna nendel asutustel on seadusjärgne õigus lapsega seotud isikuandmete töötlemiseks. Kõikidele teisele andmenõudjatele ei või andmeid ilma lapsevanema nõusolekuta anda. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6. Isikuandmete töötlemise seaduslikkus (1) Isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, ning sellisel määral, nagu see tingimus on täidetud: a) andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil; […] c) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks; d) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks; e) isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks; Kuidas neid edastada?
Ei oma tähendust, kas teatada abivajavast lapsest telefonitsi, elektrooniliselt või kirja teel. Kõiki neid kanaleid kasutades peavad valla- või linnavalitsus, Sotsiaalkindlustusamet ja politsei võtma isikuandmete kaitseks meetmeid, mh tuleb kontrollida oma andmesidevahendeid ning riist- ja tarkvara. Kui abivajavast lapsest teataja kahtleb oma andmesidevahendite usaldusväärsuses, siis võib kaaluda erinevaid võimalusi, kuidas tagada edastatavate isikuandmete turvalisust. Näiteks võib esmalt teada anda üksnes seda, et laps vajab abi ning otsustada koos teabe saajaga, kuidas abivajadusega seotud delikaatseid ehk eriliigilisi isikuandmeid turvaliselt edastada. E-kirja teel pöördudes aitab edastatavaid andmeid kaitsta krüpteerimine. Krüpteerimine eeldab eelnevat kokkulepet kirja adressaadiga, kes saab kirja avada ja selleks eelnevalt oma isikukoodi anda. Lapse abivajadusele on oluline reageerida kiirelt, mistõttu on vaja teate saajaga eelnevalt kokku leppida, et info ei jääks seisma näiteks adressaadi töölt eemalviibimise tõttu. Gmaili postkastitarkvaras on võimalik ka kustuvaid kirju kasutada või kirju SMSiga avada. Comments are closed.
|
