Millest juttu tuleb?

Korrektse dokumendi loomine ja vormistamine:

• ametikiri, e-kiri,
• iseloomustus,
• arenguvestluste kokkuvõte

Andmekaitse;

• andmete saamine, parandamine ja piiramine
• õiguslik alus
• andmete avalikustamine ja edastamine
• andmete säilitamine
• turvalisus

​
Oled õppe edukalt läbinud, kui...

• ​lood nii keeleliselt kui tehniliselt korrektseid dokumente
• edastad, võtad vastu ja hoiustad (konfidentsiaalset) dokumenti turvaliselt 

ja

• esitad kõik iseseisvad tööd õigeaegselt

​
Vajalikud töövahendid

• e-post - Gmail
• ühistöövahendid - Google Drive
• dokumendihaldus, tabelarvutus, esitlus - Google Drive või Microsoft Office
• ID-kaart või mobiil_ID või SmartID koos kehtivate pin-koodidega
• õpihaldussüsteem - Tahvel (https://tahvel.edu.ee)

Dokumendid, mis võivad Sind aidata

• HKHK kirjalike tööde vormistamise juhend
• Lapsehoidja 5.tase dokumendinäidised​​

0 Comments

Milliseid andmeid on olemas?

Isikuandmed on kõik andmed, mis võimaldavad konkreetselt tuvastatava inimese kohta midagi teada saada.
Isikuandmeteks on näiteks inimese nimi, isikukood, elukoht, töökoht, kool jms.
Isikuandmete hulka kuuluvad ka delikaatsed ehk eriliiki isikuandmed, näiteks terviseandmed, teave inimese seksuaalse sättumuse või usuliste veendumuste kohta.
Täpsemalt saab isikuandmete kohta lugeda isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punktist 1 ja delikaatsete (ehk eriliiki) isikuandmete kohta üldmääruse artiklist 9. Isikuandmete töötlemine on igasugune andmetega tehtav toiming. Töötlemine on näiteks andmete kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, lugemine, kasutamine, edastamine jms. Andmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete töötlemise põhimõtteid (seaduslikkus, minimaalsus jt), mis tulenevad üldmääruse artiklist 5.

Allikas:
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/juhend_-_abivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_jaanuar_2021.pdf

Kellele võin neid andmeid edastada?

Abivajavast lapsest võib teatada ja vajaduse korral edastada lapse abivajadusega seotud (sh eriliigilised) isikuandmed valla- või linnavalitsusele, Sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefonil ja politseile ilma lapse ja/või tema seadusliku esindaja teadmise ja nõusolekuta, kuna nendel asutustel on seadusjärgne õigus lapsega seotud isikuandmete töötlemiseks. Kõikidele teisele andmenõudjatele ei või andmeid ilma lapsevanema nõusolekuta anda.

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6. Isikuandmete töötlemise seaduslikkus
(1) Isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, ning sellisel määral, nagu see tingimus on täidetud:
a) andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil;
[…]
c) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks;
d) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks;
e) isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks;

Kuidas neid edastada?

Ei oma tähendust, kas teatada abivajavast lapsest telefonitsi, elektrooniliselt või kirja teel. Kõiki neid kanaleid kasutades peavad valla- või linnavalitsus, Sotsiaalkindlustusamet ja politsei võtma isikuandmete kaitseks meetmeid, mh tuleb kontrollida oma andmesidevahendeid ning riist- ja tarkvara.
Kui abivajavast lapsest teataja kahtleb oma andmesidevahendite usaldusväärsuses, siis võib kaaluda erinevaid võimalusi, kuidas tagada edastatavate isikuandmete turvalisust. Näiteks võib esmalt teada anda üksnes seda, et laps vajab abi ning otsustada koos teabe saajaga, kuidas abivajadusega seotud delikaatseid ehk eriliigilisi isikuandmeid turvaliselt edastada.
E-kirja teel pöördudes aitab edastatavaid andmeid kaitsta krüpteerimine. Krüpteerimine eeldab eelnevat kokkulepet kirja adressaadiga, kes saab kirja avada ja selleks eelnevalt oma isikukoodi anda. Lapse abivajadusele on oluline reageerida kiirelt, mistõttu on vaja teate saajaga eelnevalt kokku leppida, et info ei jääks seisma näiteks adressaadi töölt eemalviibimise tõttu.
Gmaili postkastitarkvaras on võimalik ka kustuvaid kirju kasutada või kirju SMSiga avada.

Ülesanne 1.
1. Loe läbi Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse (lk 10 - 14; lk 18 - 20)
2. Tutvu oma asutuse andmekaitse eeskirjaga. Juhul, kui see puudub, tutvu Virtsu lasteaia eeskirjaga.
3. Vormista Google Drive dokument, nimeta see "Sinunimi_ abivajavast lapsest teatamine" ja jaga minuga.
4. Loe juhendeid ja leia vastused:

• loetle, kellele võib andmeid esitada ilma lapsevanema nõusolekuta
• kui keegi teine küsib, millistel tingimustel tohib andmeid edastada
• millised on andmete esitamise kanalid
• kuidas on tagatud esitaja privaatsus
• millised punktid lasteaia andmekaitseeskirjast olid Sulle uued.

Jälgi korrektset keelekasutust (ära kirjuta sõnu, moodusta laused, aga proovi võimalikult lühidalt ja konkreetselt vastata. Kopeerida ei tohi, vasta oma sõnadega. Vormista vastavalt arvutikirja reeglitele.

Ametliku kirja ja keelekasutuse kohta leiad asjaliku lisamaterjali Asjakohaste materjalide kogumikust.

Ametliku kirja kirjutamise põhimõtted.

Ametliku kirja kirjutamine järgib kindlat formaati ja stiili, mis annab kirjale professionaalse ja asjaliku ilme.
Mõned juhised ametliku kirja koostamiseks:


Adressaat: Alustuseks märgi adressaadi andmed, kes saab kirja.
Saaja täisnimi
Saaja ametinimetus
Organisatsiooni nimi (valikuline)
Aadress
Linn, maakond, postiindeks

Teema: Järgmiseks lisa kirjale teema, mis kirjeldab lühidalt kirja sisu. Paiguta see reale pärast adressaadi andmeid.

Kirja sisu
Sissejuhatus: Alusta kirja sissejuhatusega.

Lugupeetud [saaja nimi],

Minu nimi on [sinu nimi] ja ma esindan [organisatsiooni nimi] [vajadusel]. Ma kirjutan teile seoses [kirja teema].

Kiri: Pärast sissejuhatust kirjuta kirja põhisisu selges ja konkreetses stiilis. Järgi loogilist järjestust ning esita oma punktid selgelt ja arusaadavalt. Vajadusel lisa asjakohaseid fakte või tõendeid, et toetada oma väiteid või palveid. Jaota teemad lõikudeks, et oleks selgem lugeda.

Lõpetamine: Lõpeta kirja põhiosa viisakate soovidega või konkreetse palvega mida Sa soovid, et kirja saaja teeks.
Pärast seda lisa lõppvormel, näiteks "Lugupidamisega" või "Parimate soovidega".

Allkiri: Jäta ruumi allkirja jaoks ning kirjuta allkirja alla oma täisnimi trükitähtedega.

Lisad (valikuline): Kui saadad koos kirjaga lisasid.

Selge keele kasutamine.

Selge keel on teabe edastamine viisil, mis on lugejale  arusaadav. 

Selge infoedastuse korral inimesed: 

• • leiavad üles vajaliku info,
• • mõistavad seda, 
• • suudavad selle põhjal tegutseda. 

Enne kirjutama asumist tee endale selgeks, 

• kes on teksti lugejad, 
• miks sa neile kirjutad, 
• mis on soovitud tulemus. 

Vormistussoovitusi.

• Mõtle, mis teave on oluline ja mis mitte. Eemalda  ebaoluline teave. 
• Paiguta sama teema kohta käiv teave samasse  tekstiossa. 
• Järjesta teave loogiliselt, nt kronoloogiliselt, tähestikuliselt, hierarhiliselt, küsimuse-vastuse  vormis. 
• Kasuta informatiivseid (ala)pealkirju. 
• Jälgi, et lõigud oleksid võrdlemisi lühikesed, kuid eri  pikkusega. 
• Jäta lõikude vahele piisavalt vaba ruumi. 
• Esita osa infot loeteluna. 
  •  Loetelus on 3–5 üksust. 
  • Loetelu liikmed on samas grammatilises vormis. ‒ Loetelu ees ja järel on tühi rida. 
  • Number- või tähtloetelu korral on teave tähtsuse  järjekorras, täpploetelu korral mistahes järjekorras. 
  • Pikk loetelu paikneb kahes veerus. 
• Kujundamisel eelista lihtsust. 
  • Eemalda kõik liigne, mis võiks tähelepanu  hajutada. 
  • Jäta lehele piisavalt vaba ruumi.
  • Vali välja mõned visuaalsed võimalused ja  kasuta neid järjepidevalt. 
  • Joonda tekst vasaku serva järgi. 
  • Vali neutraalne kirjastiil (võib olla nii  seriifidega kui ka seriifideta). 
  • Vali kirjastiiliga sobiv suurus ja reavahe.
    
  • Eelista valget tausta ja musta kirja. 
  • Esiletõstuks kasuta kursiivi või poolpaksu kirja,  mitte alajoont või suurtähte.

Tuletame meelde eesti keele algtõdesid.
Õppematerjaliks on Tartu Ülikooli õpiobjekt "Korrektne eesti keel igapäevases asjaajamises", autor Krista Uibu.
Lisamaterjali saad Asjakohatse materjalide kogumikust.

Kirjalikku kokkuvõtet lapse oskustest-teadmistest on eelkõige tarvis juhul, kui laps läheb lasteaiavälisele uuringule, sügisel kooli (koolivalmiduskaart) või nõustamiskomisjoni.

Viimasel juhul tuleb esitada vastavalt kas lapse individuaalse arengu jälgimise kaart või lapse iseloomustus. Seadusandja pole sätestanud kummagi dokumendi sisu ega vormi, kuid oma olemuselt on nende puhul tegemist lapse arengutaseme kirjeldusega. Abi selleks leiad Rajaleidjast.

Info, mida need dokumendid peaks kajastama, et spetsialistid saaksid esmase ülevaate lapsest ja tema probleemist, on laias laastus järgmine:

1. üldandmed – lapse nimi, sünniaeg ning vanus aastates ja kuudes, lasteaia või rühma tüüp, kus laps käib ning lühiülevaade senisest arengust lasteaias;
2. oskuste ja teadmiste tase erinevates arengu valdkondades. Põhirõhk võiks olla üldoskuste kirjeldusel, samuti tuleks kirjeldada põhjalikumalt lapse kõne arengutaset, mille osas on pädevaim lasteaia logopeed. Probleemsete valdkondade osas tuleks kindlasti lisada konkreetseid näiteid lapse kõnest, tegevusest ja/või sotsiaalsest käitumisest. Abiks on "Lapse arengu hindamise ja toetamise juhendmaterjal" lk 8 - 13.
3. kokkuvõte – lapse arengu tugevad ja nõrgemad valdkonnad, abi vajadus ja olemus, seni rakendatud tugiteenused ja nende mõju.

Teksti näited :)

Kirjakeele norm

Eesti kirjakeele normi kehtestamise aluseks on keeleseaduse § l lõige 2, mille kohaselt eesti keele ametliku kasutuse aluseks keeleseaduse mõttes on eesti kirjakeele norm Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

Vabariigi Valitsuse 7. septembri 2006. a määruse nr 196 ,,Eesti kirjakeele normi rakendamise kord" § l näeb ette, et eesti kirjakeele normi all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi, mis peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning suunama avalikku keelekasutust.

Määruse § 2 lõike l kohaselt on kirjakeele norm määratud õigekirjutuse, häälduse, sõna vara ja grammatika osas Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna normingute ja otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga.
Määruse § 2 lõige 3 sätestab, et oskussõnavara osas täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi terministandardid ja oskussõnastikud, mis on koostatud Eesti Terminoloogia Ühingus, Eesti Keele Instituudis või terminoloogiakomisjonides kooskõlastatult Eesti Keele Instituudiga.

Ülesanne. Kirjuta Priidikule iseloomustus. Iseloomustus saadetakse Rajaleidja spetsialistidele, et nad oskaks last edasi suunata vajaliku abi saamiseks.